Hõbepärn "Korolevskoe Zoloto"

Hõbepärn „Kuninglik kuld“ - Tilia tomentosa.
Üks kõige dekoratiivsemaid ja ilusamaid pärnasid. Sihvakas puu on kuni 25 m kõrge, kauni hõbedase lehestikuga ja laipüramiidja võraga. Lehed on ümarad, kuni 12 cm läbimõõdus, alumine külg on valge-siidise karvasusega.
Õitseb juulis 2 nädalat, õied on väga lõhnavad. Pärn on vähenõudlik, põuakindel, varjutaluv, kasvab aeglaselt, teda ei kahjusta kahjurid ega haigused. Suurepärane meetaim. Kasutatakse üksikistutuseks, alleepuuna ja massiivistutuseks. Seemned külvatakse sügisel peenrasse 2-3 cm sügavusele. Tõusmed ilmuvad kas esimesel või teisel kevadel. Kolme - nelja pärislehega seemikud istutatakse alalisele kasvukohale.

* Karvane ehk hõbepärn.
Kasvab looduslikult Lääne-Euroopa kaguosas, Balkanimaades ja Väike-Aasias. Kasvab üksikult, harva väikeste rühmadena laialehistes metsades. Valguselembene mesofüüt, mesoterm, eutroof, assektaator, harva laialehiste metsade sodominant. Kaitstakse looduskaitsealadel.
Üks kõige dekoratiivsemaid pärnasid. Sihvakas puu on kuni 30 m kõrge, kauni hõbedase lehestikuga ja suurepärase korrapärase, looduslikult laipüramiidja või ovaalse võraga.
Sobib suurepäraselt alleeks, üherealiseks tänavaäärseks istutuseks, rühmiti ja üksikult. Kasvukiirus keskmine. Lehed on tähelepanuväärsed: ümmargused (12 cm), pealt tumerohelised, kasvu algul kergelt karvased, alumisel poolel valgekarvased, leheroots karvane, ereda päikese käes lehed veidi kaarduvad, näidates oma kaunist hõbedast alumist külge. Sel ajal on pärn muinasjutuliselt kaunis … Õitseb hiljem kui harilik pärn, juulis II poolel, 20-29 päeva. Õied on väga lõhnavad. Viljad valmivad 4.IX+32. Talvekindlus täielik.
Töötlemisel 0,01% ИМК preparaadiga juurdub 90% pistikutest. Soovitatakse linnahaljastuseks. Varjutaluv, soojalembene, talub hästi linnatingimusi, on suure põuakindlusega, teda ei kahjusta putukad ega haigused.
Kasvukoht: pärn on üks varjutaluvamaid liike, olles M. Turovski valgusnõudluse skaalal üks viimastest kohtadest, jäädes alla vaid nulule,kuusele, pöögile ja valgepöögile. Kasvab mõõdukalt viljakal pinnasel, mis laseb hästi vett läbi. Tänu sellele jääb ta teiste puude varjus ellu ja kindlates tingimustes võib teisi asendada. Eesti tingimustes tuleks kasvatada soojematel ja kuivematel lõunanõlvakutel, kuna see liik on just soojanõudlikum.
Paljundamine: muuhulgas ka seemnetega. Külvates sügisel kõva kattega pruunikat värvi seemneid, võivad tõusmed ilmuda alles teisel või kolmandal kevadel. Seepärast soovitavad mõned spetsialistid koguda seemneid, mis on alles kolletuma hakanud ja nende koor pole veel kõva ning külvata siis kohe 2-3 cm sügavusele. Esimestel aastatel vajavad pärnad varjutamist. Nad kasvavad aeglaselt, kuid hiljem, 5-7 aasta vanuses, kiiremini. 100-aastased puud on maksimummõõtmetes. Õitsemine ja viljakandvus algab 10-25 aasta vanuses, sõltuvalt kasvutingimustest.
Kasutamine: pärnad on üks põhilisi liike, mida laialdaselt kasutatakse aedades, parkides, metsaparkides. Nad on väga efektsed alleena, aga samuti ka üksikult. Kuid teede ääres kannatavad nad soolamise ja tallamise all, välimuselt on aga tolmust tugevasti karvase ilmega. Niisugustes ebasoodsates tingimustes kahjustavad neid ka haigused ja kahjurid. Kui aia mõõtmed lubavad istuda alleed või massiivi, siis on selleks kohasemad sajanditepikkuse kogemusega laialehine pärn ja harilik pärn. 1-2 meetriste istikute puhul tuleb alleed oodata 10-15 aastat.
Pärn on üks parimaid pinnast parandavaid liike. Lehed sisaldavad palju kaltsiumit, tänu millele nende kõdunemisel paranevad mulla füüsikalis-keemilised omadused ja kokkuvõttes tõuseb ka mulla viljakus. Langenud lehtedes on peale kaltsiumi (3%) ka 1,3 % kaaliumit, 2% lämmastikku, 0,5-1% väävlit.
Partnerid: pärn sobib suurepäraselt kokku punase tammega, sootammega, pöögiga, pihlakaga, vahtraga, saarega jt.

Eng.: Silver lime, Silver linden. Suom.: Hopealehmus. Sven.: Silverlind. Bot. syn.: Tilia argentea.